Arkivverket i Tromsø

tomSamisk arkiv

Kautokeino med kirka i bakgrunnen norsk språkversjonsamisk språkversjon
  Guovdageainnu-stuimmit - 1852
 

 

Guovdageainnu-stuimmit 1852

Utsnitt av Hvoslefs brev
Oasit: Hvoslefa reive
Arkiiva: Álttá Sundi/Fáldi

Fogd Lie!

Issoras Dáhpáhusaid geažil ferten dán Ija čállit Dutnje ja gáibidit jođánit deike sáddet Olmmáiveaga dan mađi go dárbbašuvvo. Iđđes ledjen Eamidiinnán humadeame Gievkkanis, de fáhkka boahtiba Madam Ruth ja Biigá Anna viega čuorvvudettiin ahte dál gul goddet Ruth.
Loga olles reivve

Dat mii dáhpáhuvai skábmamánu 8.b. 1852:s, gohčoduvvo Guovdageainnu stuibmin, ja dás bajábeal lea vuosttaš oassi suohkanbáhpa Hvoslefa reivves Váldái Álttás dan beaivvi dáhpáhusaid birra. Dát lea vuosttaš máŋgga muitalusas dáhpáhusaid birra.

Stuimmi maid Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby láidesteigga, bissehedje Ávžilaččat ja earát geat ledje beassan báhtui seamma maŋŋelgaskabeaivvi. Gávpeolmmái Carl Johan Ruth ja leansmánni Lars Johan Bucht gottáhalaiga. Earát geat ain ledje Guovdageainnus ja geat eai lean háhppehan báhtui, čohkkejuvvojedje báhpagárdimii gos eatnasat šadde máistit sihke spižáid ja čorpmaid.

Rieibmudeaddjit ja Ávžilaččat dorro garrasit ja máŋggas roasmahuvve. Marith Rasmusdatter Spein guhte lei rieibmudeddjiid beale, roasmahuvai nu bahuid ahte jámii guokte beaivvi maŋŋel. Mons Somby viellja, Ole Aslaksen Somby, jámii moadde beaivvi maŋŋel go lei Áltái ollen giddagassii. Álttás biddjojedje sii geat ledje stuimmiin leamaš fárus, giddagassii. Doppe dutkojuvvojedje vihtánat ja áššáiduhttojuvvomat, ja vuosttaš duopmu celkui. Ášši mearriduvvui Alimusrievttis borgemánu 7.b. 1854:s. Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby steavliduvvuiga golggotmánu 14.b. 1854:s, ja eará rieibmudeaddjit ožžo moatti beaivásaš giddagasráŋggáštumiid rájes gitta eallinagiduomuide.

Tromssa stáhtaarkiivvas leat mis olu gáldoávdnasat mat čájehit mii dalle dáhpáhuvai, manne dat dáhpáhuvai ja mii maŋŋel dáhpáhuvai. Mis lea báhpa kopiijagirji ja kopiija reivviin maid son sáddii, ja maiddái originála mii lea vurkejuvvon seamma sadjái go eará dokumeanttat ja dutkanbeavdegirjjit dikki maŋŋel. Girkogirjjit ja álbmotlohkamat addet midjiide dieđuid ovttaskas olbmuid birra, sin bearrašiid ja sohkagullevašvuođa birra. Sámi arkiivva gáldot leat vuosttažettiin sámi priváhtaarkiivvat, muhto maiddái arkiivvaid kopiijat, ovdamearkka dihte Justiisadepartemeantta almmolaš arkiivvaid mikrofilbma, Kriminálakantuvrra A ”Urolighedene i Kautokeino nov 1852” birra. Dáinna čájáhusain dáhttot Tromssa stáhtarkiiva ja Sámi arkiiva čalmmustahttit daid gáldodieđuid.