Arkivverket i Tromsø

tomSamisk arkiv

Kautokeino med kirka i bakgrunnen norsk språkversjonsamisk språkversjon
  Guovdageainnu-stuimmit - 1852 ›› Guovdageainnu servodat 1850
 

 

Guovdageainnu servodat 1850

Guovdageainnu ja Kárášjoga kárta 1842

Guovdageainnu ja Kárášjoga kárta 1842
Váldojuvvon: Rode, F.

Guovdageaidnu mearkkaša ahte lea guovdu geainnu. Guovdageaidnu lea sihke Norgga beale Álttá, Suoma beale Muoná ja Ruoŧa beale Gárasavvona gaskkamuttus. Guovdageainnus vulge maiddái dálvegeainnut Návutnii, Ivgui ja Ráisii.

Guovdageainnu servodaga ásaheapmi ámmátolbmuiguin ja gávppiin mas lei idjadallanbáiki, ferte navdojuvvot leamaš norgalaš eiseválddiid viggamuššan ovttastahttit duottarguovllu Norgii. Okta ágga lei Ruošša/Suoma rádjedilálašvuohta, nubbi fas oskku lihkadus, namalassii læstadianisma mii ii lean duššefal Guovdageainnus.

Čoahkkebáiki

1800-logu gaskkamuttuin ledje Guovdageainnus muhtun moadde viesu ja sullii vihttalogi buvrri. Buvrrit ledje áitin ja vurkkohahkan sápmelaččaide geat orro Guovdageainnus dušše gaskkohagaid, ovdamearkka dihte digge- ja márkanáiggiid oktavuođas. Daiguin olu áittiiguin nevttii báiki stuorábun go duođai lei. 1830-jagiin ledje báikkis 8-9 dálubearraša geat orro bieđgguid, ja almmolaš visttit ledje girku, báhpagárdin ja skuvla.

Girku

Girku
Govva: Norgga Sámemišuvdna

Girku

Guovdageainnu girku maid duiskkalaččat bolde 2. máilmmesoađi, lei huksejuvvon 1701:s. Ovdal dan atne girkun dan vistti mii maŋŋel šattai báhpagárdimin. Girku huksejedje ruoŧŧelaččat ja Guovdageainnus lei 1701 ja 1755 gaskka fástaássi ruoŧŧelaš báhppa. Go guovlu šattai Norgga vuollái, de šattai dat oassin Čuđegietti báhpasuohkanis 1852 rádjái. Go Guovdageaidnu oaččui iežas fásta báhpa, de lei dat eanet olámuttus olbmuide geat čiekŋalit guorahalle oskku, go dalle go báhppa lei báikkis dušše moadde vahkku hávális dálvet.

Olbmot

1852:s ásse Guovdageainnus dálusámi bearrašat, gávpeolmmái Ruth bearrašiinnis ja bálvváinisguin, leansmánni Bucht ja suohkanbáhppa Hvoslef eamidiinnis ja biiggáin. Dálvet ledje johttisápmelaččain dálveguohtumat guovllus ja sii gulle dalle Guovdageainnu girkui. Lea meroštuvvon ahte Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanis ledje sullii 500-1000 olbmo 1830-logus, ja dat lei viidodaga dáfus dalle Norgga stuorámus suohkan

Stáhkká

Stáhkká
Govva: Norgga Sámemišuvdna

Gávpeolmmái

Carl Johan Ruth oaččui 1844:s lobi jođihit idjadallanbáikki ja gávppi Guovdageainnus. Lei vuosttaš háve go dakkár doaibmalohpi addui Guovdageainnus. Ovdal ledje ovdamearkka dihte Álttá gávpeolbmát sádden gávpereaŋggaideaset Guovdageidnui márkanbeivviid áiggi. Carl Johan Ruth lei ieš leamaš gávpereaŋgan ovdal go ásahii iežas gávppi. Son lei náitalan Hansine Ruthain geas lei Holmboe nieidavuođagoargun. Sudnos ledje guokte máná ja goalmmát riegádii Álttás 1853 geasi. Juovlamánu 1851 rájes lei Bucht orron sudno luhtte, ja maiddái báhppa Stockfleth guhte lei boahtán Guovdageidnui jaskkodahttit oskku movii. Ođđa báhppa Hvoslef eamidiinnis oruiga maiddái doppe 1852:s ovdal go beasaiga fárret ođastuvvon báhpagárdimii. Ruth galgá leamaš bures birgen gávpeolmmájin.

Leansmánni

Lars Johan Bucht lei leamaš leansmánnin Ruoŧas, muhto lei dubmehallan hárehisvuođa dihte bálvalusas ja gárgidan. Buchta bearaš bázii Ruŧŧii. Ovddeš leansmánnit ledje leamaš báikki dálusápmelaččat, muhto maŋemus leansmánni lei báhppa Stockfleth bálkestan virggis 1851:s go son lei gohccán olbmuide gullevaš. Bucht galggai dušše doaibmat Guovdageainnu leansmánnin gaskaboddosaččat.

Boares skuvla ja báhpagárdin

Boares skuvla ja báhpagárdin
Govva: Sophus Tromholt, UB Bergen

Báhppa

Fredrik Waldemar Hvoslef (1852-1906) nammaduvvui báhppan ođđa báhppagottis skábmamánu 1851:s, ja doalai vuohččan sártni girkus 2. beassášbeaivvi 1852:s. Son lei oahppan sámegiela ovddeš suohkanbáhpa Stockflethas, muhto luhkkár Clemet Gundersen dárkkistii sártniid ovdal go báhppa daid doalai. Hvoslef lei náitalan Alette Kathrine Frostain. Son lei lahka riegádahttima skábmamánus 1852:s, ja riegádahtii bártni; Jens guhte jámii mánnosažžan ođđajagimánu 15.b. 1853. Hvoslef lei suohkanbáhppan Guovdageainnus 1857 rádjái go nammaduvvui jođiheaddjin Tromssa oahpaheaddjeseminárii. Maŋŋel doaimmai son gávpoga bismmaguovlobáhppan ja bisman, muhto loahpahii doaimmas Bergenhus bismmagotti bisman.