Arkivverket i Tromsø

tomSamisk arkiv

Kautokeino med kirka i bakgrunnen norsk språkversjonsamisk språkversjon
  Guovdageainnu-stuimmit - 1852 ›› Lihkadus Guovdageainnus

 

Lihkadus Guovdageainnus

Interiør Kautokeino kirke
Girku siste (?)
Govva: Norgga Sámemišuvdna

1846:s gulustuvai Guovdageainnus vuohččan ruoŧelaš báhpa Læstadiusa lihkadusa birra. Manai sáhka ahte olbmot ledje ”dájáskan” ja ”gohccán”. 1847:s lei Lars Jacobsen Hætta Gárasavvonis Anders Pedersen Bær áhči, ja čeazis, girkoverdde Mathis Mathisen Hætta fárus.

1847/48 dálvvi sáddii Læstadius guhtta sárdneolbmá ja vel nieiddas Guovdageidnui sárdnidit iežas sámegiel sártniid. Seamma dálvvi juo celke muhtumat Guovdageaidnulaččain iežaset leat ”ođđasis riegáduvvon”. Okta guhte maŋŋel dan oalát heittii juhkamis lei Mathis Jacobsen Hætta guhte lei náitalan Elen Aslaksdatter Skumain.

1848 beassážiid galleda Anders Pedersen Bær ovttas guvttiin nissonolbmuin Gárasavvona. Maŋŋel dan fitnet eanebut nai Gárasavvonis ja máŋggas sis geat ”gohccájit” dahket jorgalusa ja ”ođđasis riegádit”. Maŋŋel dán doaibmá Anders Pedersen Bær ”vuoiŋŋalaš báhppan” Guovdageainnus. Maŋit dálvvi bohte fas Gárasavvona sárdneolbmát. Sii guđet ”ođđasis riegádedje” ja geat ožžo ”vuoiŋŋa” dovde čiekŋalis ilu maid čájehedje gorutlihkademiiguin ja lávlo, dánsejedje ja njuikkodedje. Nu oahpásmuvve Guovdageaidnulaččat lihkadusain.

Læstadiusa oahpu ipmárdus

Muhtumat sis geat ledje ”gohccán” atne iežaset suttuheapmin. Danne sáhtte sii iežaset návccain šaddat bassin ja ollislaččat Ipmila mánnán. Báhpat muitaledje ahte sii hupme njuokčamiiguin, ja ahte sii viššalit lohke Biibbala ja oskku čállagiid mat ledje olámuttus. Báhpaiguin bohte maiddái vuostálaga, go čavggadedje báhpaid leat go sii ”vuoiŋŋalaččat”, ahte sii fertejit moriidusa dahkat. ”Gohccán olbmot” čielgasit earuhedje olmmošlaš lága ja ipmila lága, ipmila láhka ii sáhttán bálvalit olbmo lága. Sin oahpu mielde ii gáibidan čála ahte olmmoš galggai čuovvut boargárlaš lágaid. Muhtumat ođđasis riegáduvvomiin čuoččuhedje iežaset leat Ipmila bártni ja Ipmila bajábealde; sis lei gul čoavdda álbmái ja helvehii, ja sáhtte dubmet olbmuid eatnama nalde.

Jorgalus ja moivi girkuin

1851 giđa bohte dieđut ahte Guovdageainnu girkus lei moivi, ja moivi njoamui Skiervvá girkui geasset, go muhtun Guovdageainnu johttisápmelaččat vurje konfirmašuvnna ja geahččaledje oažžut báhpa dahkat jorgalusa. Gávccis rieibmudeddjiin váidojuvvojedje, earet eará Mathis Jacobsen Hætta, Elen Aslaksdatter Skum, Rasmus Rasmussen Spein, Aslak Pedersen Rist, Ole Aslaksen Somby ja Aslak Jacobsen Hætta. Buohkat váldojuvvojedje gitta earret Elen Aslaksdatter Skum, ja skábmamánu 1852:s leigga Mathis Jacobsen Hætta ja Rasmus Rasmussen Spein ain giddagasas Tromssas.
Guovdageainnu girku moivi vearáskii 1851/52 čavčča ja dálvvi. Guovvamánus bođii báhppa Stockfleth Guovdageidnui. Son lei jorgalan Ođđa testamentta ja eará oskku čállagiid sámegillii ja sápmelaččat atne su árvvus, danne navde norgalaš eiseválddit su nagodit jaskkodahttit dili. Go Stockfleth biehttalii čuovvut vuoiŋŋalaččaid oskku, de navdojuvvui son biro čuovvoleaddjin, ja son sihke bealkkahalai ja bilkiduvvui ”gohccán” njunušolbmuid bealis.

Vaikko Skiervvá girku rieibmudeaddjit ledje giddagasas, de stuibmegohte earát. Guovvamánu 1852:s lei diggi. Earret Skiervvá rieibmudeddjiid áššáskuhttin, áššáskuhttojuvvojedje vel 16 olbmo sullasaš láhkarihkkumiid ovddas. 22 áššáskuhttojuvvoma dubmejuvvojedje, garraseamos duopmu lei guokte jagi ráŋggáštusbargu. Bisma Juell bođii Guovdageidnui guovvamánu 1852:s. Son čálii reivve Læstadiusii mas son dáhtui Læstadiusa albmosit cealkit ahte ii dorjon ”gohccán olbmuid” oainnuid. Vástádusastis sivahalai Læstadius Guovdageainnu váilevaš oskkuoahpahusa.

Cuoŋománu bođii báhppa Hvoslef Guovdageidnui ja Stockfleth dalle guđii Guovdageainnu. Skábmamánu 1852 rádjái lei Guovdageainnus ja Skiervvás oalle ráfálaš, nu ahte fallehus skábmamánu 8.b. bođii fáhkka norgga servodahkii.