Vïjhte soptsesh Jaahkenelkien Aanneste – Anna Jacobsen
Saemien våarhkoe /Samisk arkiv aktem tjoejevåarhkoem åehpiedahta soptsesigujmie åarjelsaemien gïelesne Jaahkenelkien Aanneste.
Anna Jacobsenen eejhtegh lin Anna Kristine Olofsdatter Marsfjell (1883 – 1961) jïh Nils Johan Nilsen Kappfjell (1878 – 1948). Fuelhkie bovtsigujmie gïehteli Voengelh-Njaarkesne, jïh gåetesne åarjelsaemien soptsestin. Nils Johan lij abpe sov jieledem akte guvhkiehtæjja saemien siebrieevtiedimmesne, jïh lij aaj meatan saemien tjåanghkosne Tråantesne 1917.
Aanna reakasovvi 1924, jïh easkah gosse saemieskuvlem eelki Havikesne daaroen lïeri. Jalhts daate lij akte saemieskuvle, dle læjhkan daaroen/nöörjen mij lij skuvlen ööhpehtimmiegïele. Anna varke vuerkiehti man vihkeles lea saemien gïelem gorredidh. Gosse artiumem veelti goh geerve almetje, veelji åarjelsaemien baaltegïeline vaeltedh, jalhts tjoeri dam tjïrrehtidh namhtah lohkehtæjja. Mænngan sov gïeledaajroeh formaliseradi. Don baelien lij ajve nuepie eksamenem vaeltedh åarjelsaemien gïelesne gaskefaagedaltesisnie. Aanna dan åvteste noerhtesaemien maadthfaagem veelti åvtelen meehti åarjelsaemien gaskefaagem vaeltedh.
- Aanna jïjnjem dorjeme juktie saemien gïelem vaarjelidh:
Åarjelsaemien gïelesne ööhpehtamme gelline skuvline - Vihties boelhkem åtneme Åarjelsaemien magasijnesne gellie jaepieh
- Meatan orreme barkosne åarjelsaemien baakoegærjam darjodh
- Bierna Bientine ektine Maarhkosen vaentjelem jarkoestamme åarjelsaemien gïelese
- Gïelekonsulente orreme Saemien ööhpehtimmieraeresne 1987 - 1991
- Saalmh jarkoestamme åarjelsaemien gïelese
Lissine Aanna eadtjohkelaakan viehkiehtamme saemieskuvlem Aarbortesne vaarjelidh jïh saemien kultuvrejarngem, Sijti Jarnge, tseegkedh. Dïhte jienebh earoehtimmieh sov barkoen åvteste åådtjeme:
- Gånkan earoehtimmieåasa sïlpesne - Nordlaanten fylhken kultuvreåasa
- Aarborten tjïelten kultuvreåasa - Earoelektovre Nesnan jïlleskuvlesne
Anna Jacobsen sealadi jaepien 2004.
Daate materijaale båata Saemien Instituhten våarhkoste (NSI) Sami/PA-1030. Daah soptsesh Jaahkenelkien Aanneste leah baantese vaalteme 1982 jïh lea akte vaatoe destie mij daennie våarhkosne gååvnese. Doh vïjhte soptsesh mejtie åadtjode daesnie govledh, leah Aannan maanabaeleste. Aanna jïjtje mij soptseste, jïh gaajhkh soptsesh leah åarjelsaemien gïelesne.
Göölemisnie
Voestes soptsesisnie lea göölemisnie tjidtjiebinie ektine. Dïhte sæjhta dah edtjieh dejtie smaave guelide gorredidh, guktie dïhte maahta dejtie bissedh. Men tjidtjebe tjïelkeste dah edtjieh dejtie olkese luejhtedh guktie dah maehtieh stuerebe sjïdtedidh.
Plieniebeetnegh
Mubpene soptsesisnie aajkohke Sööfe lea guessine båateme. Dah stååkedieh dah leah geerve almetjh jïh edtjieh eekem åestedh, men eah beetnegh utnieh. Dle vueptiestægan doh stoerre plienieh pearasjædtojne, jïh dah gujht åajvoeh beetnegh sjidtieh. Men tjidtjebe tjïelkeste daate ij leah hijven sjædtojde, jïh dan åvteste pryövoeh plienide sjædtojde vihth dibrehtidh.
Tjaktjeleekedimmie
Gåalmadinie soptsesinie åådtje fuelhkiem dåeriedidh tjaktjeleekedimmesne. Dïhte buerkeste man jeatjahlaakan lea Maajehjaevresne sovkedh akten jueskies tjaktjebiejjien, viertiestamme giesine. Akte stoerre dååjrese sjædta gosse jïjtse klovse miesiem giedtesne åådtje. Vïerrebe gosse dam aktem vaanhtsem dassa jïh ij doesth dam naakenidie soptsestidh.
Biessienjelleme
Njealjadinie soptsesisnie vïellebe Gåstam dåerede biessienjelliemisnie. Biessie edtja åtnasovvedh gosse edtjieh orre derhviegåetiem tseegkedh mubpien giesien.
Viermieh jadtehtidh
Vïjhtedinie soptsesisnie lea meatan viermieh jadtehteminie. Desnie voejhkele sov gåeskuve Emmym lïerehtidh ryöknedh gosse ryöknoeh man gellie guelieh dah fïerhtene viermesne åadtjoeh.